Pirita tee äärsele arendusele vastuväitjad soovivad KSH-d


BNS 11.03.2011

Tallinnas asuva Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse avalikule arutelule laekunud vastuväidetes soovitakse planeeringualale keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), muret valmistab ka Pirita tee kasvav liikluskoormus.

Tallinna Kesklinna valitsuses neljapäeval toimunud avalikule arutelule laekus kirjalikke vastuväiteid neljast allikast, neist BNS-ini jõudsid kolm. Vastuväiteid esitasid MTÜ Pirita Selts, MTÜ Lillepi Pargi Selts ja advokaadibüroo Entsik & Partnerid vahendusel OÜ Sulevimägi, OÜ Roswitha Kinnisvarabüroo ja eraisik Kristine Schmidt.

Kõnealuse planeeritava ala suurus on 9,2 hektarit ning see asub Kesklinnas Pirita tee ääres Maarjamäe lossi ja Tallinna Lauluväljaku vahelisele alale jääval näitusteväljakute alal.

Pirita Selts leidis, et algatud detailplaneeringuga soovitakse muuta Tallinna üldplaneeringus kinnitatud maakasutuse juhtfunktsiooni ja seega on keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik. Selts tegi ettepaneku KSH algatamiseks.

Samuti ei nõustu selts sellega, et jätkub Pirita tee ääres olevate kinnistute detailplaneeringute ühekaupa muutmine. "Peame seda elanike eksitamisteks nimetatud piirkonna arendamisel," seisab seltsi vastulauses. Samuti suureneb detailplaneeringuga seltsi hinnangul liiklusprobleem Pirta teel.

Advokaadibüroo poolt edastatud seisukohas on ära toodud, et Tallinna linnavolikogu 2001. aasta 11. jaanuari määrusega kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on hetkel kõne all oleva detailplaneeringu ala juhtotstarbeks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala. Seega saaks Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide alale rajada üksnes hariduse, teaduse, tervishoiu, kultuuri või spordiga seotud hooneid ja rajatisi.

Arvamuse avaldajate hinnangul tuleb konkreetsel juhul enne detailplaneeringu algatamise otsustamist koostada Kesklinna linnaosa suhtes uus üldplaneering, milles põhjalikult kaalutakse ning analüüsitakse antud piirkonda uue elamurajooni rajamisega seotud küsimusi.

Samuti märgib advokaadibüroo oma kirjas ära arendusest tekkivad liikluskorralduslikud probleemid Pirita teel. Probleemiks on ka väidetavalt terviklikku haljastust moodustavate puude plaanitav mahavõtmine.

Advokaadibüroo poolt esindatavad leiavad, et algatada tuleb ka KSH, sama leiab Lillepi Pargi Selts.

Selts on arvamusel, et Lillepaviljoni ja Maarjamäe suvemõisa kompleksi vahelisel alal üksikute, sealhulgas Tallinna üldplaneeringut oluliselt muutvate detailplaneeringute algatamine on lubamatu ja taunitav, kuna sellise planeerimismeetodi kasutamine on vastuolus Tallinna üldplaneeringuga ning ei vasta antud piirkonna ja kogu linna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamise vajadusele.

Lillepi Pargi Selts märgib oma seisukohas, et plaanitava arendusega võimenduvad liiklusprobleemid Pirita teel.

Kesklinna valitsuse teatel vastab vastuväidetele Tallinna linnaplaneerimise amet. Üldreeglina järgneb eskiisi staadiumile detailplaneeringu staadium, kus varasemat lahendust täpsustatakse ja korrigeeritakse.

Kõnealune detailplaneering annaks õiguse olemasolevate näitusepaviljonide asemele Piritale Maarjaheina tänavale ja Pirita teele ligi 20 elamu, ühe lasteaiahoone ja promenaadi rajamiseks.

Ehitusõiguse saaks viis kuni nelja maapealse korrusega elamut, kolm kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamut, kümme kuni nelja maapealse korrusega ja äriruumidega elamut ning kahe maapealse korrusega lasteaia hoone. Kortereid kavandatakse planeeritavale maa-alale kokku kuni 370.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 2008. aastal Eesti Näituste AS-i esindaja. Planeeringu koostamise õiguse üleandmiseks on olemas leping Tallinna linnaplaneerimise ameti, OÜ R-Konsulti ja Pirita Kinnisvara OÜ vahel.