Villa Mon Repos ärkab uuele elule


Pressiteade 01.02.2011

Kadriorus endise Musta Luige kohviku kõrval asunud ning viimastel aastatel hävimisohus olnud villa Mon Repos (prantsuse keeles “minu puhkus”) on ärganud uuele elule.

Kesklinna vanema Aini Härmi sõnul on firma Kuukaar alustanud ajalooliselt väärtuslikus hoones esmaseid avariitööd, milleks on seenetõrje, välisperimeetri konstruktsioonide proteesimine ja stabiliseerimine ning uue katuse paigaldamine. „Ehitajad lõpetavad need tööd 2011. aasta hilissuvel,“ lisas Härm.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas leiab, et villa päästmise juures on oluline roll nii muinsuskaitseameti asjatundlikul ning nõudlikul tegutsemisel, kui linnaosa valitsuse järjekindlusel. „Antud piirkonnas on teisigi positiivseid näiteid linnaruumi korrastumisest,“ ütles Aas. „Kadrioru piiril asuv, aastaid varemetes püsinud Oru Poe kinnistu (Narva mnt 116) sai läinud aasta lõpul tondilossist priiks, mis näitab, et linna dialoog omanikuga võib vilja kanda. Hoo sai sisse ka firmale NG Eesti kuuluva villa taastamine. Lõpuks suutis linn omaniku tegutsema panna ning maja hävingust päästa.“

Tallinna Kultuuriväärtuste ameti Muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Oliver Orrole on vana väärika maja ajalugu tuttav. „Villa Mon Repos on ehitatud 19. sajandi keskel ja asub Kadrioru nn. kuurorditsoonis. Hoone arhitektist andmed puuduvad,“ kõneles Orro. „Maja oli mõeldud suvitusvillaks Peterburi supelsakstele. 20. sajandi algul asusid selles kasiino ja restoran.“

„Uhke historitsistliku hoone arhitektuuris segunevad neorenessansi ja neogootika elemendid. katusetornist avanes omal ajal, kui puud madalamad olid, vaade merele,“ kiidab Orro ehitist.

Nõukogude ajal kuulus villa toitlustustrustile ja jagati väikesteks korteriteks. 1970. aastail tunnistati hooletusse jäetud ja seetõttu kiiresti lagunev hoone elamiskõlbmatuks. Endisesse aeda villa ja Narva maantee vahel, ehitati 1960. aastail Voldemar Herkeli projekti järgi nn Musta Luige kohvik.

21. sajandi algul sattus kinnistu firma NG Eesti kätte, kes soovis endise kohvikuhoone asemele rajada külaliskorteritega elu- ja ärihoone. Tallinna linn ja muinsuskaitseamet nõustusid sellega tingimusel, et ajalooline villa säilitatakse ja korrastatakse.

Kehtestati detailplaneering ja valmis ka eelprojekt uushoone ehitamiseks ning suvitusvilla remondiks ja restaureerimiseks (viimase tegi restaureerimisarhitekt Tiina Linna). Kahjuks restaureerimistöödega ei alustatud. Omanik küll lammutas nõukogudeaegse kohvikuhoone ning alustas detailplaneeringuga lubatud uue äri- ja eluhoone püstitamist, kuid villa lagunes edasi. Ka uue hoone ehitamine peatus halvenenud majandusolude tõttu.

Korduvalt saadeti omanikule meeldetuletuskirju, juhtides tähelepanu arhitektuurimälestiseks tunnistatud hoone avariiolukorrale. Kahel korral nõuti omanikult kohustuste täitmatajätmise eest sisse sunniraha.

Tänu linnavalitsuse nõudlikkusele otsustas omanik siiski asuda villa korrastamisele ning praeguseks kulgevad tööd plaanipäraselt.